Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Mu ema ja ta naabrimutt on vinged tädid. Avasid täna Kose raamatukogus kahe peale käsitöönäituse. Koos nad koovad ja koos (h)arutavad. Et kuidas need silmad mustris ikka jooksevad ja mis hinnaks panna ja kes ostaks ja miks ei ostaks. Ema loomingust meeldivad mulle eriliselt pitsilised valged põlvikud kolmandalt riiulilt. Aga teised asjad on ka väga ilusad ja südamega tehtud.

Selle ilusa villase jaki kohta võib vist öelda mitte teise, vaid kolmanda ringi riideese :) Sain ta sõbrannalt, kes soetas selle endale kasutatuna ja nüüd kappide tühjendamise käigus mulle edasi andis. Tegin natuke näputööd ja tuunisin jakki pisut säravamaks, sest varrukatel olevad tikandid tundusid minu silma jaoks kuidagi elutud. Millised jakivarrukad enne tuunimistööd välja nägi, seda vaata SIIT .

Tegime emaga selle tembu ära, et panime ta kootud kindad-sokid internetis müüki, EstGILD -i nimelises e-poes. Tingimused on seal täitsa normaalsed, ei röövita ega koorita. Peamine vaidlus käis meil emaga omavahel - kui palju ikkagi puhtast lambavillast käsitsi kootud esemed maksavad. Mu meelest hindab ta oma tööd ja selle tegemiseks kulunud aega väga madalalt, surusin jõuga (loe: kõvema häälega) kõrgemad hinnad läbi. Nõustus, mis tal muud üle jäi :) Nüüd ootame, et keegi midagi ka ostaks. Kuigi - tootefotod on ebaühtlased ja natuke kehvakesed, minu tehtud. Aga noh, kiireks läks nende tegemisega ja sada muud põhjust veel, miks nad seekord just sellised välja kukkusid. Järgmisel korral lähenen sokkidele-kinnastele loomingulisemalt :)