Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Pühapäevase fotosessiooni tulemus. Fotograaf: Jana Laigo (Tapurla külavanema tütar).

Delfi lugeja foto, mis räägib sellest, et presidendiproua näitas eile Haapsalus joogafestivalil oma kelmikaid tätoveeringuid . Nojah, näitas küll. Aga sellel pildil on ka palju olulisemaid inimesi. Mina, vasakul servas mustas kostüümis. Päris vahva festival oli. Osalesin tantsujooga ( shakti dance yoga ) trennis - väga naiselik ja nauditav liikumine. Ainult hirmsat moodi palav oli. Kui lõpetasime, nõretasin higist, nagu oleksin just-just saunalavalt alla tulnud. Kuulasin ka gongide ja kristallkausside kontserti. Seda tehakse lamades, silmad kinni. Imeline!

"Nii, hüppame! Kõik!" "Päriselt mõtled või?" "Muidugi päriselt! Võtke kohad sisse!" Kingad jalast, päikeseprillid eest, üks, kaks, kolm ja - hopp! - kõik see mees Varvara pardalt keset Hara lahte vette. Enamikul olid seljas kuivülikonnad, minul ja kolmel mehel mitte (meie omad on alles tellimisel). Aga me hüppasime ikka, riietega, ilma päästevestideta (mis muidugi pole päästjate puhul eriti viisakas käitumine - vabandust!). Sest oli ju vaja, et fotograaf saaks hea kaadri! Meeskonna pildistamise päev oli täna. Ja noh, olgem ausad - ilm oli nii kuum, et vees sulistamine kulus igati ära. Eriti see küll ei jahutanud, oli nagu supp, +24 kraadi. *** "Nii, nüüd tuleb Aive esimene sõidutund!" hüüdis Artur, ajas oma kaatri Varvara pardasse ja ma vahetasin paati. "See on rool. Siin on süüde, siin käigukang - neutraal, edaspidi- ja tagurpidikäik. Anna minna!" Ja ma andsin. Täiega! Tunnetuse harjutamiseks keerasin täiskäigul kurve na...

Varvara kodukai ääres. Esimene koht, hea kiiresti merele startida. Paadi ristimine-õnnistamine toimub järgmisel pühapäeval.

Täna lasime Juminda vabatahtlike merepäästjate kaatri vette ja tõime kodusadamasse tagasi. Aga enne viisime ta maad mööda - tohutusuure treilerautoga - Loksale, kodusadamast Tapurlast. Selline tobe liigutus tuli teha, sest Tapurlas pole piisavalt suurt kraanat aluste vettetõstmiseks. Enne Loksalt liikumahakkamist avasime pudeli rummi. Neptun sai soru, paat, mootorid, kapten ja meeskond ka :) Kuna ühe mootori jahutust ei saanud tööle - mingi kraan ei avanenud -, siis tulime üle Hara lahe vaikselt, ühe mootoriga. Kuumenemise piirini proovisime korra ka kahte - no vinge! Ja mina olin suurema osa teest roolis. Veel vingem! Tüürimees sõitis alguse ja lõpu sadamates. Rooli tuleb liigutada hoopis teisiti kui autosõidul, aeglasemalt, sest tuul  ja hoovus mõjuvad päris tugevalt. Ja kui keerad nagu autorooli, hakkab paat sinka-vinka tuterdama. Pildid mõne aja pärast, täna ei jõudnud teha, käed-jalad olid kogu aeg tööd täis :)

Kaks külanalja, mis mulle mõned päevad tagasi rääkis asjaosaline, Kolga-Aabla küla Tiina. Esimene. Mingisugusel külaüritusel tuleb meie küla Klaukse Toivo, pilk andnult naisterahva, kes kandis õlapaeltega suvekleiti, dekolteesse kinnitunud ja alustab vestlust: "No kes sina siis oled? Tundub, et meie kandis uus, pole sind varem nagu näinud ..." "Toivo, kui sa oma pilgu üles tõstaksid ..." soovitab dekolteeomanik. Ja juhiseid järgitakse. "Tiina, sina või! Kassanäe!" Teine. Tiina oli aastaid tagasi kohalikus poes müüjaks. Ühel päeval tulnud Klaukse Toivo poodi ja kiitnud, kui tubli naine leiti taga seisja ikka on. Suurima komplimendi põrutanud viimasena: "Tiina, no sina ...., sina sobiksid küll kohe Sadamamarketisse müüjaks. Ausõna!"

Eile hilisõhtul märkasin Facebookis kadunud hobuse otsimise kuulutust. Mõtlesin, et ehk aitab Maalehe veebis ilmuv uudisnupp looma leida ja helistasin perenaisele. Selgus, et hobune jõudis juba eile lõuna paiku koju tagasi. "Kui me poest tulime, seisis ta lauda ukse taga. Oli hirmus janune, jõi 50 liitrit vett korraga ära. Ei teagi, kus ta oli. Hüüdsin küll pühapäeval - ta tuleb mu hääle peale alati lauda juurde, teab, et saab maiust - aga siis ei tulnud. Eks ta on enne ka ööseks välja jäänud. Käib koos lammastega karjamaal, mingeid aedu meil ümber pole, metsad piiravad, sinna nad kolama ei lähe. Ei tea, kas keegi varastas ta ära või mis. Otsimiskuulutusse panin, et kiip on tal naha all, võib-olla hakati kartma ja toodi tagasi. Mine sa tea! Kõige rohkem pelgasin seda, et kui hobune tagasi ei tule, siis jäävad kanad talvel laudas külma. Suur loom hoiab ju sooja!" Nojah, tühja sest hobusest, aga vaat kanad oleks surnuks külmunud! Sellist põhjendust hobusepidamisele kuul...

Mina ja kuulsus. Viimane on keskplaanis kõige taga ilmselgelt äratuntav, aga enda kohta teen igaks juhuks viite: see mõnusas looteasendis (kätega hoitakse põlvede alt kinni, et säästa keha liigsest jahtumisest ja energiakulust) hõljuv oranž kupuke pildi paremas servas.

Neli pikka kursusepäeva selja taga ja tunnistus käes. Eilsest olen siis sertifitseeritud vabatahtlik merepäästja. Jube uhke tunne :) Tunnistuste kätteandmisel sai pisut nalja ka. Kõiki kutsuti sellele järele ees- ja perekonnanimega, mind ainult eesnimega. "Ma perekonnanime parem ei ütle," teatas Revali Merekooli juht. "Mis, nii jube või?" küsisin mina vastu. "Ei, ei, ma olen saarlane." Jupikest sellest, mida me eile tegime, saab vaadata SIIT . Ja Juminda poolsaare SAR (Search and Rescue) üksus, kes teile Kolga ja Hara lahes merehäda korral appi tõttab, näeb välja selline. Õige varsti on minulgi selline veekindel kostüüm :) Foto: Sven Arbet/Maaleht Ja ärge mitte tulgegi rääkima, et merepäästja (või ka pinnaltpäästja - päästekopteri meeskonna liige, kes abivajaja juurde laskub) töö on vaid meestele, sest see vajab JÕUDU ja MÕISTUST! Mõistust on naistel täpselt sama palju kui meestel, osavust tihti rohkemgi, vastupidavus ja jõud on tr...

Liisu on ülientusiastlikuks hiirepüüdjaks hakanud. Juba mitmendat päeva järjest nabib ta paar-kolm närilist kinni ja toob mulle näha - laob laibad terrassile ritta. Täna hommikul läks kassike oma usinuses siiski pisut liiale.  Kuna õhkkond on suhteliselt sääsevaba ja ilmad praegu soojad ka, siis on mul välisuks n-ö vabakäigurežiimil (haagis, mis hoiab sees paraja prao), et kassid saaksid oma varahommikusi toimetamisi teha iseseisvalt. Tukkusin veel voodis, kui äkitselt hakkas mingi madin ja siis ragin. Ja järele ei jäänud. Kergitasin pead ja avastasin õõvastava vaatepildi: Liisu, vana usinloomake, oli taas hiire kinni nabinud, sellega padavai tuppa teisele korrusele mu voodi ette kimanud ja järas laipa nii et ragin taga. Öak! Urises teine küll, kui ma pisikese ja juba pisut verise surnukeha tal eest ära krahmasin, ja saatis kurva pilguga, kui ma selle sabast hoogu kiigutades akna kaudu võsasse viskasin. Aga no tõesti, ärgu olgu siis nii loll, et neid tuppa tassib!

"Meil on kombeks tervituseks tantsida," teatas Tihuse hobuturismitalu peremees Martin Kivisoo ja hakkas " sink sale prood " laulma. No kui kombeks, siis tuleb ju tantsida, eks :) Kuna olin Muhumaal Oma Hobu tööd tegemas, oli kohal ka fotokaameraga Ago, kes kogu tantsu "linti võttis". " Sink-sale-proo " on fraas Marta Hanseni (jah, selle kuulsa Tammsaare-Hanseni õe) poolt linti lauldud laulust, mis tähendab saksa keeli "laulgem kõik rõõmsalt" või mustlaskeeli "kõik killud on väikesed", väidab üks teine allikas. Viimase suhtes küll täit kindlust pole, kuid mulle meeldib just see variant.

Käisin teist korda elus Vergis. Esimene külastus oli lapsepõlves, mäletan uduselt, et käisime toona sadamast lesta ostmas. Nüüd käisin taas just sealses sadamas, ansambli 2 Quick Start tantsuõhtul. Kutsuti ja ma ei näinud põhjust ära öelda. Ja hiljem polnud mingit põhjust ka kahetseda, sest elamus, mille sain, oli vahva. Ilus küla, lahe kontsert. Ega ma 2 Quick Starti eriline fänn just pole, aga tol õhtul meeldisid nad mulle tõesti. Laval olid laiendatud koosseis ehk bänd koos koos puhkpilliosakonna (saksofon, tromboon, trompet) ja lisatrummariga. Kõige vägevama mulje jätsidki mulle saksofonist Virgo Veldi (see punase pluusiga kutt esiplaanil) ja trummar-perkussionist (jesver, mis peen ametinimetus!) Hele-Riin Uib. Saksofonist Virgo Veldi , kelle hobiks on idamaised võitluskunstid. Netist näpatud foto. Ilmselt just selle pärast, et nad olid oma instrumentide käsitlemisel väga-väga osavad ning nautisid esinemist täiega. Mitte et teised ansambli liikmed seda teinud poleks, aga ne...