Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Asjad arenevad. Esialgsest punasest südamest sai roheline ja sellest edasi veelgi ilusam asi. Minu tervisesaate reklaam Maalehe terviseküljele. Punased sakid ülaosas meenutavad ühteaegu nii helilaineid arvutiekraanil kui elektrokardiogrammi. Arstihariduse lisasime usaldusväärsuse tõstmiseks, pildi selleks, et inimene näeks, kes temaga eetri vahendusel suhtleb. Ja no punane värv - nii minulik! Autoriks kujundajast kolleeg Mari. Saateid saab kuulata Delfi podcastide pesast Tasku , nutirakendustest Spotify, Apple Podcasts, Soundcloud jt. Nende ettevalmistamine, salvestamine ja monteerimine pakub mulle päris palju rõõmu, on huvitav ja hariv. Rõõm kasvab, kui keegi saateid ka kuulab :)

Foto: Pixabay Üllatav, aga teist saadet oli märksa raskem teha. Pabistasin ja mõtlesin üle ja suu kuivas ja sõnad läksid segamini. Lisaks jooksis arvutis programm kokku, pidin kaks korda stuudios käima ühe päeva jooksul. Kui siis lõpuks märku anti, et saade on valmis ja avalik, selgus, et kokkulõikamine oli tehtud täiega hooletult - kõllid teemade vahele panemata unustatud, mingid laused "Oi, appi! Segamini läks", "Pagan, keel läks sõlme! Ütlen uuesti" jne sisse jäetud ja hulk sõnakordusi ka. Ühesõnaga, saatsin töö tegijale tagasi - palusin hoolikamalt suhtuda ning ümber teha. Vahetult enne lõppu on ikka üks jube susserdus sisse jäetud, aga tehnikapoiss ütles, et rohkem nad ümber ei tee. Mu saade olevat hea ja huvitava sisuga, kuulajad andvat apsud andeks. Endal on küll paha kuulata, aga loodan, et andestatakse. Tulemus on SIIN . Kui viitsite, kuulake. Pilt on temaatiline, sest suvel, kui kolme inimese tööd tegin ja lõpuks mulle selle eest mingeid sandikop...

Eilse päeva kohta võib öelda, et mu tööelus algas uus ajajärk. Sisetunne ütleb nii. Kolmapäeval salvestasin esimese terviseteemalise taskuhäälingu (podcasti) ja reedel läks see eetrisse. Salvestusel olin üsna hämmeldunud - pikemalt pühitsemata näidati stuudios ruum kätte ja juhendati kiirelt-kiirelt, kuidas arvutiga töötada. "Pane siis uks pärast kinni ja tuled kustu," hüüdis noormees uksest välja suundudes üle õla ja läinud ta oligi. Ma jäin talle, silmad suured ja kulmud vaat et pealael, järele vaatama - üksi jään siia või?! Ma ei saa hakkama! Aga sain ja tulemus on siin: esimene saade nimega "Tervist!" "Sul on väga hea hääl," kirjutas üks sõber. "Täitsa kobe! Sa sutsid jutustada voolavalt 24 minutit, mul ei hakanud kordagi igav. See on suurepärane oskus!" teatas raadioajakirjanikuks õppinud kolleeg, ajakirjanduskorüfee. "Aive, sul on imeline eetrihääl. Täielik leid!" hõiskas teine, samuti raadiokogemusega kaastöötaja. ...