Skip to main content

Posts

Küpsetasin täna üle pika-pika aja leiba, suitsupeki ja küüslauguga. Niiiiiiiiiii hästi maitseb, et keele tahab alla viia :)
Kell 4.30 äratas mind kaklus. Oodu ja kährik. Juba teine kahe nädala jooksul. Esimene kord leidis koer metsalooma mustsõstrapõõsa alt, seekord kuuri eest. Mõlemal korral oli kährik kiire taibuga: viskas pettena vedru välja, mispeale koer temast enam suurt ei huvitunud (mis sa laibaga ikka kakled, eks!) ja tuli minuga kenasti tuppa kaasa. Peale esimest tänavust kährikukohtingut hakkas koer taas sügelema. Palusin uuel loomaarstil, kes siinkandis äsja praksise avas, rohtu tellida. Eile sai järel käidud ja manustatud ka. Teel kohtasime esmalt rebast. Ja siis jälle rebast. Mõlemad ilusad koheva sabaga, mitte sellised nagu need kaks noorukest reinuvaderit, keda möödunud nädalal sõiduteel lonkimas nägin: kõhnad, kärnas ja rootssabadega. Rühkisime Muuksi linnamäe järsul veerul vonklevat augulist külavaheteed mööda üles, tippu jõudes hingas auto kergendunult. Ja mina märkasin teel järjekordset olendit, nii umbes põlvekõrgust, aga kõnnak oli teisel kuidagi kentsakas. Koer? Ilves? No ei. Lä...
Natuke puhkuseaegset näputööd.  Enne ...  ... ja nüüd.  Täitsa ise tegin. Uksepaku ehitasin ka, enne oli sellel kohal põrandas auk. Ja voodipeats. Ja välisukse liistud.
Tänast poeskäiku vürtsitas lõbus vahejuhtum. Müüja suristas mu ostetud kraami kassast läbi, ikka piuks ja piuks, saatis siis asjad lindiga teele ja mina ladusin need kassalindi teises otsas seistes kotti. Nagu alati. Tõstsin just viimaseid asju, kui kassapreili Säästukaardi ja taaratšekiga sehkendama hakkas. Samal ajal torkas minust järgmine ostja - heledapäine ja prillidega umbes minuvanune meesterahvas - pangakaardi makseautomaati ja hakkas usinalt PIN-koodi sisestama. - Oi, kas te tahate minu eest maksta? - Ohh! Ahh! ... Ah need on teie asjad?! - Minu jah. Aga te võite maksta küll. Vahva ju, kui vahel keegi teine minu ostetud kraami eest raha välja käib. ( Mees läheb täiega pabinasse, justkui kavatseks ma teda päise päeva ajal rahvarikkas kohas röövima hakata. ) - Vabandust, ma arvasin, et juba minu asjad. Andke andeks! ( Järgneb ohtralt kummardusi ja vabandusi igasse ilmakaarde. Lõpuks märkab ta kaardi uuesti pilusse toppida, et maksta oma šokoolaaditordi ja viinamarjade ees...
Viimaste päevade kõige koledam elamus on olnud reedeöine äike: kolm tundi niisugust raju, et hool ja hoobil polnud vahet - maja värises ja nõud klirisesid - ning siis veel kaks tundi vähe vaiksemat kõminat-kolinat-välku. Kell kaks algas ja kella seitsme ajal hommikul kõlas lõpupauk. Oodu oli hirmust poolsurnud, Liisu veetis kõik viis tundi diivani alla pressituna. Ainus loomolend, keda taevas toimuv mingilgi moel ei seganud, oli Vaska. Magas keset köögilauda ja keeras aina üht ja teist külge. Kõige lahedam elamus on lõppenud nädalal olnud aga meisterdamine. Sain lõplikult valmis tallipealse toa, pannes paika põrandaliistud ja kaldlae alla ning ukse ja akna ümber, kuhu liiste panna ei saanud, köie. Mõõtsin, saagisin otse ja nurgeti, toksisin peitliga (mingi rumalad lauajupid oli akna alt väljas ja muudmoodi neid ära ei saanud kui peitli ja haamriga). Tulemus on selline, et olen ise rahul. Kui mõni poiste tööõpetuse õpetaja mu tööd hindaks, saaksin ilmselt kolme pika miinusega. Sest kä...
Kuninglik lõunasöök: augustikuiselt pontsakad lestad, praetud võis koos terakese soolaga, magustoiduks suurest kausist suure supilusikaga vaarika-mustsõstra toormoosi.
Vahel on koristamine päris kasulik, ja huvitav ka. Leiad igasuguseid asju. Peamiselt selliseid, mille olemasolust sul aimugi pole.  Kolm tundi talli lakas müttamist ja päevavalgele tulid tutikad ning ilmselt peaaegu tulekindlad (välimuse järgi pakun) pajakindad, pakendis ja ilusa kujuga ühe roosi vaas, kotitäis erineva suuruse ja kujuga küünlaid, suur karbitäis "English Afternoon" musta teed, kaks ema õmmeldud tekikotti ja kaks lina, laia heegeldatud pitsiga saunalina (mispärast need tekstiilid talli lakas paremaid päevi ootasid, teab ilmselt vaid issand ise) ja fotoka objektiivi vutlar. Ja siis ilmusid välja veel mõned niisugused asjad, mis pikemat aega kadunud olid - näiteks jalgratta külge käiv asjandus (springer nimeks), millega saab koera jooksutada. Lisaks hunniku igasugust muud kasutamiskõlbulikku surdu-murdu ja kolm korda suurem hunnik kraami, mille ühisnimetajaks kõlbab kenasti "praht". Küla keskel asuva paberi ja papi konteineri toppisin tihkelt pa...