Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Eile, laupäeval, sängitati maamulda hea kolleeg Mati . Kolm kuud diagnoosist surmani. Mati toimetas aastate vältel väga järjekindlalt kolleegide ja sõprade ja nende kolleegide ja sõprade postkastidesse saadetist, millel nimeks Tüngal. Eile saatis Tüngla toimetus välja viimase numbri. *** Korrates täna kuuldut ja varasemalt kirjutatut: Aeg jookseb omaette ja saatuse käigud on ettearvamatud. Täpselt ei tea me kunagi, mis meid järgmisena ees ootab. Ega tea ka seda, miks või millal see juhtub. Aga see juhtub varem või hiljem. Siis peatub aeg ja alles jääb kõik hea, mis on olnud. Ja seda on palju. Väga palju! "Nii palju kui mina tean, elas A. Itskok (üks Mati loodud tegelaskuju, kes sageli Maalehe veergudel figureeris, huumorirubriigis - Aive) kakskümmend viis aastat tagasi surnuaia serval," ütles Mati Soomre ühes intervjuus. "Küllap ongi oma mõju tema huumorimeelele avaldanudki kursisolek igavikuga.“ Mati nimel soovib Tüngla toimetus teile igavest teada t...

Hakkasin maja remontima. Kõige suurema tööna on vaja palgid sinest ja samblast ära puhastada. Üks sõber juhatas mind Saaremaa firmani, kes teeb soodapritsitöid. Suhtlesime omanikuga, väga meeldivalt. Pidid tulema sel nädalal, aga üleeile helistas, et planeeritud päeval näitab ilmakaart vihmasadu - ehk lükkame edasi? Nad saavat küll teha, aga kvaliteet ei jäävat tööl nii hea, kui neile meeldiks. Polnud probleemi, leppisime kokku, et teeme juulis. Siis pääsupojad ka pesadest läinud. Kaks pesa on tänavu ukse kohal palkide vahel. "Jah, ma siis sobitan selle töö kalendrisse võistluste vahele," ütles saarlane. Mina kohe uudishimulikult pärima, millised võistlused. Selgus, et firmaomanik on üsna nimekas avamerepurjetaja, Kadri-nimelise jahi kapten. Teadis sedagi, et mina olen merepäästja. "Nimi tuli tuttav ette ja Google aitas," naeris ta. Kadri 2014. aasta Eesti-Soome avamerepurjetamise meistrivõistlustel. Foto: Piret Salmistu. Ei tea, kust ma julguse võtsin, a...

Paugupill - vana hea ГАЗ-53. Üks naaberküla mees, vägagi tuntud suurärimees, sai kingituseks auto. Otsis külaseltsi vajadusteks sobivat transpordivahendit ja sõbral juhtus sobilik üle olevat. Poolsaare Facebooki lehe administraatorina küsisin, kas võin välja kuulutada, et need, kel transporditeenust vaja, teaks tellida. Põhimõtteliselt oli ta nõus, aga ütles, et praegu ise põhikohaga autojuhiks ei hakka, tulevikus aga küll. "Oleks väga stressivaba. Ma kujutan ennast täiega ette nii 10-15 aasta pärast poolsaarel igasugu teenuseid osutamas: krusajuht, traktorist, metsatööd hobusega jms," ütles ta.  "Sel ajal on meil poolsaarel mõnus penskarite klubi. Õpime koos prantsuse keelt ja puha - mul näiteks selline plaan vanaduspäevadeks." "Seda teenust võin tõesti ka osutada," kostis Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane mu unistusele vastuseks.  Ja mina mõtlesin seepeale, et jah, raha, olgu ta kirutud nii palju kui tahes, annab inimesele vabaduse. Vaba...

Nupuke tänasest Maalehest, minu sulest.  Ema kindlasti ütleb jälle, et ära targuta kogu aeg, aga no mis sa teed, kui on ikka hirmus tahtmine asju välja öelda :) Uus ametlik tööportree. Eelmine pärines kolme aasta tagusest ajast. Foto: Sven Arbet Mil kaalul on rohkem kui elu Vanarahva uskumus, et paks laps on ilus laps, on ammu üle parda heidetud. Tervislikust toitumisest, eluviisist ja -stiilist räägivad-kirjutavad kõik meediakanalid, raamatukauplustes täidavad selleteemalised teosed kümneid riiuleid, pakutavate kursuste ja koolituste nimekiri näib lõputu. Ometi suudavad paljud inimesed kogu sellel õpetlik-kasulikul teabekogumil endast aastate ja aastakümnete kaupa mööda voolata lasta, mõeldes, et ma olen kogu aeg suur olnud, viga on geenides või et see kõik on nii tüütu ja ärge mind segage – olen milline tahan! Ja eks neil on mõneti õiguski. Igaüks teab ise, mida teeb ja milline välja näeb. Kuid elus tuleb ette olukordi, ja enamasti ootamatult, kus ka tavalisest ...

Paar päeva tagasi sõitsin linnast koju. Peas keerles üks mõte, mis kuidagi rahu ei andnud. Et mis ikka tuleb ja saab ja kas läheb kenasti või mitte ja mida ma tegema peaks ... Piinas ja piinas. Ja siis hakkas autoraadios laulma Ines. saad vahest sooja ja vahest saad külma ja vahest kõrvetada on vahest plussis ja vahest on miinus nii ilmselt olema peab saab vahest rohkem vahest vähem nalja käib elu kraavi ja kraavist välja kuid kunagi pole nii et hullem olla ei saa alati ei peagi kõik olema selge pole tarvis teada mis edasi saab kõik ei ole nii et on must ja valge ainult iseenesest mõistetav millest algab kõik ja millega lõppeb mis teeb sulle halba ja mis teeb head vastuseid keegi ei ütle ette kõike tuleb ise proovida saad vahest lilli ja medaleid kuldseid kõik ainult naeratavad saad vahel tunda et kuidas on siis kui kõik selja keeravad saad ükspäev kiita ja teine päev laita ja vahest tundub et keegi ei aita kuid kunagi pole nii et hullem olla ei saa Ja ...

  Varvara kapteni lappaja ja tema lapsed. "Mu maja taga laiub heinamaa - hea stardiplats, kui lennuki kord saan," tsiteeris näitlejast kolleeg üht Ave Alavainu luuletust, kui talle rääkisin, et väikelaevajuhi luba on mul olemas, aga laeva veel pole.  Sestap käisin laupäeval merel Varvara kapteni lappajaga. Mina tüürisin. Kontrollisime ja tühjendasime rüsasid Virve küla all ja Hara saare ümber.  Sirelilõhn ulatus ka merele. Ees terendab Virve nukk. Selliseid kokresid võtsime rüsadest välja paarikümne kilo jagu.

Eile toimus Käsmus merepäästeõppus. Kuna meie meeskond seekord ei osalenud, kauplesin ennast elukutseliste päästjate - Loksa päästekomando - seltskonda. Kaubelda tegelikult eriti ei tulnudki, olid kohe lahkelt nõus mind kaasa võtma. Isegi hoolimata sellest, et 4,5 meetrine paat on tegelikult paras tegutsemiseks kolmele päästjale. Pisut kitsas oli, aga hakkama saime. Täitsa tähtsa inimese tunne oli suure tuletõrjeautoga sõita, paat slepis. Päästjad, kes tol päeval vahis ja ka õppuste meeskonnas olid, on toredad mehed. Nägin neid esimest korda elus, aga leidsime kena klapi. Imetlen siiralt nende koostööd ja meeskonnatunnetust. Hetk paadi veeskamiselt. Foto: Kaido Taberland Paadi said nad nädal tagasi (meie küla paadiomanike firmast Alter Marine ostetud, muide). Aga tundma ei olnud nad jõudnud seda õppida kohe üldse mitte. Elukutseliste päästjatena on neil 100 erinevat tööülesannet täita ja merepääste on 101. Kepp ja käpikud ühesõnaga. Ja sestap on ka suhtumine pisut teistsugune...