Laternamatk. Sõbrad kutsusid. Ärhvardasid, et kui ma ei tule, siis nad mind enam ei armasta :) Lubasin, et lähen. Ja käisingi ära. Ise poleks ma ennast laupäeva õhtul vihmasajus ja pilkases pimeduses toast välja ajanud, aga lubadus on lubadus.

Ülgase küla, Rootsi-Kallavere küla, Kallavere linna serv (mille kohta president Lennart Meri olevat omal ajal öelnud, et just seda traataeda mööda jookseb piir kahe maailma vahel) ja linnast mere poole jääv suur-suur pilpaküla ehk datšade rajoon.

Hästi korraldatud oli see matk. Kamba peale anti üks raadiosaatja, kust siis kogu retke vältel (2 tundi, 9,5 km) sai kuulata, mida matkajuht rääkis. Ja rääkis põnevalt - muinasajaloost, vanadest eestlastest ja nende kommetest, Maardu ja Kallavere kriminaalsest minevikust ja olevikust. Mingi 130 inimest sumpas pimeduses ja kohati ka mudas tol ööl. Korraldajad (Aerobike) olid isegi fotograafi välja ajanud, sündmust jäädvustama. Päris tore oli.

Laternad, mis kätte jagati, olid suures osas õlilaternad, aga leidus ka LED-laternaid.

Katsil ja Kaupsil oli Lote ka kaasas. 

Matkal oli sõpru ka kaugemast ajast - esiplaanil keskel ülikooliaegse kursusevenna abikaasa, mikrobioloog.

Tundub, et mul oli kogu aeg kapuutsiga häda :) Vaata ka eelmist pilti.

Kogu matkatee, 9,5 km oli tähistatud küünaldega.