 |
Olin varakult kohal, sain hea stardikoha valida - kolmandasse ritta. Tagantjärele võin öelda, et alguse sõitsin liiga ettevaatlikult. Oleksin võinud kohe täiega panna, jõudu oli. Kuna ma aga rada ei teadnud, pelgasin eesootavaid raskeid tõuse. Lõpuks selgus, et neid polnudki.
Mõtlesin, et kui lõpetan kahe tunni ja kolmekümne minuti sees ning võistlejaterivi viimases kolmandikus, on väga hästi. Tavaliselt ma ju sedasi platseerun.
 |
| Distantsi esimene pool, siis mul oli veel buff peas - tuul vihistas päris korralikult. |
Tegelikult sõitsin kuus minutit aeglasemalt, aga lõpetasin esimeses kolmandikus. Finišijoone ületas lühemal distantsil 775 võistlejat, neist 261 naist. Mina sõitsin välja üldarvestuses 154., naiste arvestuses 23. (!) ja N50 vanuseklassis 4. koha. Võitjale kaotasin pisut enam kui 55 minutit. Kui oleksin 2.30ga lõpetanud, oleksin N50 klassis võidu võtnud. Aga spordis oleksid ei maksa :)
Olin ja olen siiani kõige selle üle tegelikult pisut üllatunud ja väga õnnelik - superhästi! Nii heade suuskadega oleks parem sõitja esikümnes olnud, täiesti kindlasti.
Nalja sai rajal ka. Rühkisin vahelduva sammuga tõusust üles ja mõtlesin omaette, mis pagan mul sellel sammul viga on, et ma nii kiiresti liikuda ei suuda, kui tahaks.
Samal ajal kuulsin, et selja taga käis juba tükk aega mingi jutuvada. Üks mees seletas midagi ja naine vastas aeg-ajalt. Loba tuli tasapisi lähemale, adusin, et mees õpetas naisele suusatamist. Seletas: "Jälle sa vajud kehaga ette, nii ei saa sõita!" Ning lisas äkitselt siis nagu muuseas: "Ja siin kõrval sama, lükka puus ette!"
Kiikasin silmanurgast küljele ja taipasin, et vanamees (mingi tugevasti 70+, ma pakun), rääkis minu puusast. Naeratasin ja sõitsin edasi. Paaristõugetega, need tulevad mul suurepäraselt välja, pole vaja puusa liigutada. Suusatasime natuke aega kõrvuti, siis kadusid nad ettepoole ära.
Üheksa kilomeetrit enne lõppu jõudsin taadile ühe tõusu all järele. Seletas teine seal häälekalt, et nüüd algab raja kõige raskem osa, ja ohkas seepeale südantlõhestavalt. Ma siis ütlesin möödudes, et pole midagi, lükka aga puus ette ja pane! Vanamees vaatas mulle üllatunult otsa ja pobises naeratades habeme varjust: "Näh, sul meeles!" Naisest sõitsin mööda kolm kilomeetrit enne finišit.
P.S. Kõigi võistlejate päev siiski õnnelik polnud. Kui starti ootasime, kihutas kõrvaolevat maanteed pidi meist mööda sireenidega kiirabiauto. Kolm kilomeetrit stardist, pärast lühema distantsi raja ühinemist pikema omaga, sõitis meile vastu meditsiiniteenistuse saan, inimene kelgu peal lamamas. Täna keskpäeval selgus, et vaatama arstide pingutustele tema elu päästa ei õnnestunud. Mu kursusevenna sõber, ülikooli ajal sattusime vahel ühte seltskonda.