Lugabe tutvustada: võistkonna kapten Kaspar - teises reas vasakult kolmas, nr 38. 

Omal ajal olin mina kooli korvpallikoondise kapten, vist B või A vanuseklassis, ei mäleta enam täpselt. Vend toksis ka väga hoolega korvi mängida, korraldasid endale poistega ise turniire.

Nüüd kannab neid traditsioone meie peres edasi tema noorem poeg Kaspar, kes mängib teist aastat TallTechi Korvpalliklubi ühes noortevõistkonnas. Ja mis eriti äge - Kaspar on ka kapten!

Lapsepõlvest ja vennast ja spordimängudest meenub veel hoki. Seda mängisid poisid igal talvel ikka lausa hullumiseni. Marko, kes toona polnud küll teab mis lühike, see-eest aga peenike, oli väravavaht. Ükskord tekkis mingitel asjaoludel, mida ma enam ei suuda meenutada, jääl mängijatest külakuhi - Marko sattus õnnetuseks kõige alumiseks .., Ja mingil teisel korral saabus ta koju potisinise silmaga - plastmassist väravavahimask oli näo kaitseks küll ees, aga litter tabas täpselt silmade jaoks mõeldud avaust.