Skip to main content

Posts

"Lumelauaga sõitma?! Miks?" hüüatas nii mõnigi sõber, kellele oma tänasest plaanist rääkisin. Teadjamad lisasid: "Jälle? Alles käisid ju!" Miksitajatele vastan siinkohal mulle paar päeva tagasi öeldud sõnadega: "Inimeses pean elujulgust ja -rõõmu olema, kõik muu tuleb siis iseenesest." Ütlejaks tähetark Igor Mang, kui temaga töö asjus juttu puhusin. Mees, kes vajadusel hoolikalt tuunitud astroloogimaski ette tõmbab ja kõmiseval häälel kõigile suu ammuli ootavatele huvilistele tulevikku ennustab. Aga ka mees, kellele meeldivad ilusad naised, vein, poeesia ja armastus. Ning neile teemadele ei ole teda mitte väga raske juhtida. Kõige vahvam on selle asja juures kiiret muutumist jälgida - astroloogist meheks ja vastupidi. Maalehe töötajaid pildistatakse uue aasta esimese lehe tarvis tänavu koos lemmikraamatuga. Mul originaali käepärast polnud, kujundasin ise päris oma variandi. Fotograaf lükkas mu koos sellega lumehange pikali. On ju elurõõmus pilt, eks?...
"Kui mägi ka nii libe on nagu tee, siis on küll jama majas," mõtlesin ma keskpäeval vaikselt mööda Piibe maanteed Valgehobusemäe suusakeskuse poole liueldes. Väga must jää oli. Ja üks jeep sügaval kraavis enne Aegviidut. Kiirabi, politsei ja tuletõrje tema maanteelt eemalolekut assisteerimas. "Üleeile oli mägi täitsa hea," vastas suusakeskuse tädi, kui ta suu, mis üllatusest, et keegi mäest alla laskma tahab hakata, kinni suutis panna ja siis jälle lahti teha. "Aga täna - no pisut jäine." Pisut tähendas seda, et kui me Karmeniga tema sabas mäejalamile suundusime, juhendas ta meid asjatundlikult, millistest teeraja äärde jäävatest esemetest kinni hoida, et mitte pikali kukkuda. Täielik kiilakas. "Ma eile proovisin saabastes mäe otsa ronida, tõstuki juures oli vaja üht-teist teha, aga ei saanud ... Traktorist käis hommikul vaatamas, ütles, et ei saa paremaks teha, kraadid on plussis ja nagu kohevaks keerad, nii hakkab sulama." Kodulehel ilutseb...
Tüdrukud turuväravas. Kolleeg kutsus turule kaasa. Pidurõivaid ostma koos  Ženja Fokiniga , kel pole mitte ainult tantsujuhi haridus, vaid ka stilistidiplom miskisugusest peenest Londoni ülikoolist. Või noh, tegelikult läksime vaatama, kas maainimene saab turult midagi paslikku pidulikumaks puhuks selga. Ja üllatus-üllatus - Ženja tuvastas hulgaliselt täiesti kõlbulikke piduriideid. Kiitis fassonge ja materjale. Ühe kleidi kohta ütles isegi, et see olevat tuleva aasta suurmood. Üks pilk ja müts oli leitud.  Mulle leidis ta kiirelt mütsi, angooravillast, voodriga ja väga sooja. Maksis 13 eurot, Ženja tingis ühe alla. Muidugi ma ostsin, pärast terve elu hea meenutada, et käisin Fokiniga koos turul. Ja veel ütles noormees (Oi ei, ma ei ole veel kolmkümmend!), et mulle sobivad erksad värvid - lõheroosa ja veinipunane näiteks. Eriti viimane, toovat mu silmade värvi kenasti esile. Mis värvi silmad mul on? Jumala seda teab, pole tähele pannud :) No nii, kas lõheroosa...
4. detsembri Maalehe esikaas. Kuulsaks võib saada ka sedaviisi, käemodellina.
Käisin kapteni palvel Varvarat ja sadama jääolusid kontrollimas. Jää ulatub kaldast poole kaini. Varvara, mis seisab kai ääres otsmisel kohal, on vabas vees. Jääpiir jookseb kahe traali võrra kalda poolt. Seega ei tohiks eeloleval laupäeval Varvara kuivale maale tõstmisega probleeme tekkida. Talvituma jääb ta kodusadamasse, pukkidele.
Tänane ilus talveilm. Ujumispostitus tekitas sõprade seas üllatavalt suure vastukaja. E-kirjadest sai kena kogum. Huvitav on see, et saadetud kirjad peegeldavad üsna hästi nende saatjate ameteid. Mu meelest. Vaadake ise :) Suurettevõtt juht, naine: Palju õnne, kallis! Super tubli!!! Keeleõpetaja, mees: :) No siis põlnd ju miskit karta, kui muttidega pidid rinda pistma. Vanuseklass ikka täitsa teine ju. Noh, tundub, et esimene vasikas läks aia taha liigse närvitsemise tõttu. Järgmisel korral ei saa ükski mutt mitte mõhkugi. Vohh. Tead, Aive, ma arvan, et sa pead võtma treeneri, kes sind pühendab ujumissaladusisse. Ma ühte tean, kes võiks olla hea :) Endine suure meediaettevõtte juht, meistersportlane ujumises, naine: No kuulge, kallid :) Aive on ju sõrme meediale andnud ja tundub, et juba ka käe :) Teadupärast 78% inimestest usub, mida nad meediast loevad (moodsas maailmas on ka blogi üks meedia liik). Kuna ka mina osalesin eile nendel samadel võistlustel ja väidetavalt...
Üks pisike kangelastegu iga päev teeb igaühest kangelase. Minu tänane tegu: tõin metsast välja umbes kaks ruumi kevad-talvel langetatud ja järgatud küttepuid. Kevadel jäin selle tööga hilja peale, rohi hakkas koleda mühinaga kasvama ja mul ei olnud mingit tahtmist oma keha puukide söödalavana kasutada. Kuna polnud eriti kaugelt tuua (talli tagant), ei viitsinud ATV-ga jamama hakata, kasutasin aiakäru ja naisejõudu. Vaid kahte umbes 50-60 kg pakku ei jaksanud kärusse tõsta, aga need sain ikkagi  õuele - veeretades. Nutti peab olema! Nüüd veel ühe päeva jagu lõhkumistööd ja ongi hea hulk järgmise talve küttepuid valmis. Ilm oli metsatööks hiiglama ilus - tuuletu, päikseline, kaheksa miinuskraadiga.