Esmaspäeval, käies 92. eluaastat, lahkus teispoolsusse vennanaise tädi. Täna oli Jaani kirikus tema ärasaatmine. Kui matuse kohta võib kasutada sõna "helge", siis seda see teenistus kahtlemata oli. Õpetaja oli äärmiselt inimlik, mitte kauge ja kiriklik. Südamlik ja hea naljasoonega veel peale selle. Tema hääl kõlas nii sõnas kui laulus turvaliselt ja julgustavalt.
- Kui kultuuriministeeriumi välissuhte osakonda otsiti sekretäri, kedagi, kes kohtleks inimesi viisakalt ja oskaks keeli, avastati äkitselt - meil on ju garderoobitädi Anne. Ja temast saigi sekretär, 73 aastaselt. Saksa ja inglise keel olid täiuslikult omandatud juba Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis, arvuti kasutamise õppis ta kibekähku selgeks töö käigus.
- Kuulakem seistes jumalasõna /.../ Aamen. Nüüd saab taas istuda.
- Kui me leinates mõtleksime, et ta oleks ju võinud veel aastaid meiega olla, oleks see ebasiiras. Rõõmustagem hoopis, et Annel oli pikk ja ilus elu.
- Mida me talle teele kaasa soovime? Piisab ühest sõnast: Jumalaga!
- Loodan, et ülemnõukogu presiidiumi (tädi Anne oli seal raamatupidaja) ja kultuuriministeeriumi rahvas mahuvad sõbralikult ühe laua taha.
- Saaremaal - sealt olen ma pärit - on komme, et peielised ei lähe ära enne, kui õpetaja lahkumisest on tund aega möödas. Et teid mitte väga pikalt laupäevasel pärastlõunal peielauas kinni hoida, lähen mina nüüd ära.
Mu jaoks oli huvitav kogemus seegi, et peiedel polnud õpetaja mitte külaline, vaid juhtis ürituse kulgu samamoodi kindlal sõnal ja käel nagu jumalakojas. Nii tore.
Minu vastas istusid peielauas prouad (selle sõna parimas tähenduses) ülemõukogu presiidiumist, vanuses 80-90. Kõrv püüdis kinni mõned vestluskatked:
- Näed, siin ma nüüd olen. Vana ja elukogenud. Varsti suren ära ja kogu see elutarkus ja -kogemus, mis minusse aastatega kogunenud, kaob. Koos minuga. Saadab heldinud pilgu mu vanemale vennapojale, kes isukalt liha ja kartulit sööb. Noor inimene aga sünnib ja peab kõike otsast alustama, kogemuste ja tarkuse kogumist.
- Mina neist tänapäeva noortest aru ei saa. Kujutad sa ette, nad korgivad õllepudelid lahti, löövad neid nagu klaase kokku ja joovad sealtsamast, pudelisuust!
- See pole veel midagi, aga nad joovad kohvi KRUUSIDEST!
- No kodus kruusist kohvi juua kannatab küll. Aga jah, tass on hoopis teine tera ... Lausele järgneb heldinud ohe.
- Kui kultuuriministeeriumi välissuhte osakonda otsiti sekretäri, kedagi, kes kohtleks inimesi viisakalt ja oskaks keeli, avastati äkitselt - meil on ju garderoobitädi Anne. Ja temast saigi sekretär, 73 aastaselt. Saksa ja inglise keel olid täiuslikult omandatud juba Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis, arvuti kasutamise õppis ta kibekähku selgeks töö käigus.
- Kuulakem seistes jumalasõna /.../ Aamen. Nüüd saab taas istuda.
- Kui me leinates mõtleksime, et ta oleks ju võinud veel aastaid meiega olla, oleks see ebasiiras. Rõõmustagem hoopis, et Annel oli pikk ja ilus elu.
- Mida me talle teele kaasa soovime? Piisab ühest sõnast: Jumalaga!
- Loodan, et ülemnõukogu presiidiumi (tädi Anne oli seal raamatupidaja) ja kultuuriministeeriumi rahvas mahuvad sõbralikult ühe laua taha.
- Saaremaal - sealt olen ma pärit - on komme, et peielised ei lähe ära enne, kui õpetaja lahkumisest on tund aega möödas. Et teid mitte väga pikalt laupäevasel pärastlõunal peielauas kinni hoida, lähen mina nüüd ära.
Mu jaoks oli huvitav kogemus seegi, et peiedel polnud õpetaja mitte külaline, vaid juhtis ürituse kulgu samamoodi kindlal sõnal ja käel nagu jumalakojas. Nii tore.
Minu vastas istusid peielauas prouad (selle sõna parimas tähenduses) ülemõukogu presiidiumist, vanuses 80-90. Kõrv püüdis kinni mõned vestluskatked:
- Näed, siin ma nüüd olen. Vana ja elukogenud. Varsti suren ära ja kogu see elutarkus ja -kogemus, mis minusse aastatega kogunenud, kaob. Koos minuga. Saadab heldinud pilgu mu vanemale vennapojale, kes isukalt liha ja kartulit sööb. Noor inimene aga sünnib ja peab kõike otsast alustama, kogemuste ja tarkuse kogumist.
- Mina neist tänapäeva noortest aru ei saa. Kujutad sa ette, nad korgivad õllepudelid lahti, löövad neid nagu klaase kokku ja joovad sealtsamast, pudelisuust!
- See pole veel midagi, aga nad joovad kohvi KRUUSIDEST!
- No kodus kruusist kohvi juua kannatab küll. Aga jah, tass on hoopis teine tera ... Lausele järgneb heldinud ohe.