Kolm on kohtu seadus, ütleb vanarahvas.
Sõitsin laupäeval venna ja vennanaise sünnipäevale. Jõudsin ema juurde, tahtsin piduriided selga tõmmata ja suu-silmad ära värvida. Riided olid kaasas, värvimise värke mitte. Maha jäid, kummuti peale. Üks.
Sõidan. Hirmus palav, +30 kraadi. Mingil hetkel tajun, et konditsioneer ei jahuta õhku autos mitte üks raas. Väsis ära? Mõistetav, põrgukuumus ju ikkagi. Sõidan edasi. Ja järsku märkan, et olen Maeru asemel Paldiskis. Kaks.
Keeran otsa ringi, sõidan sinka-vinka siia-sinna, teen paar vasakpööret ja jõuan akadeemilise hilinemisega õigesse kohta. Pean toredas seltskonnas maha toreda peo. Istun südaöö paiku autosse, keeran süütevõtit ... ja lendan orbiidile. No mitte päris, aga lärm, mis tekkis, oli küll selline. Kohutav krigin! Katsetan paar korda veel. Esialgu ei muutu midagi, aga mingil hetkel kaob lärm ära. Ja sellega koos ka igasugune õhk, mis peaks tuulutusavadest kabiini sisse puhutama. Konditsioneer andis lõplikult otsad. Kolm.
Järgmisel päeval juhuslikult rahvamamaja ees naaberküla autoparandajaga kohtudes selgub, et koju jõudsin läbi suure õnne. Konditsioneeriga sama laagri või rihma või jumal teab mis asjanduse, mis kokku jooksis, taga on ka generaator ja aku ei lae enam. Sõit oli ilmselt piisavalt lühike, sest akutuluke armatuurlaual põlema ei läinud. Veel. Igatahes on auto nüüd naaberkülas reanimatsioonis. Näis, kas puhutakse hing sisse või mitte.
Sõitsin laupäeval venna ja vennanaise sünnipäevale. Jõudsin ema juurde, tahtsin piduriided selga tõmmata ja suu-silmad ära värvida. Riided olid kaasas, värvimise värke mitte. Maha jäid, kummuti peale. Üks.
Sõidan. Hirmus palav, +30 kraadi. Mingil hetkel tajun, et konditsioneer ei jahuta õhku autos mitte üks raas. Väsis ära? Mõistetav, põrgukuumus ju ikkagi. Sõidan edasi. Ja järsku märkan, et olen Maeru asemel Paldiskis. Kaks.
Keeran otsa ringi, sõidan sinka-vinka siia-sinna, teen paar vasakpööret ja jõuan akadeemilise hilinemisega õigesse kohta. Pean toredas seltskonnas maha toreda peo. Istun südaöö paiku autosse, keeran süütevõtit ... ja lendan orbiidile. No mitte päris, aga lärm, mis tekkis, oli küll selline. Kohutav krigin! Katsetan paar korda veel. Esialgu ei muutu midagi, aga mingil hetkel kaob lärm ära. Ja sellega koos ka igasugune õhk, mis peaks tuulutusavadest kabiini sisse puhutama. Konditsioneer andis lõplikult otsad. Kolm.
Järgmisel päeval juhuslikult rahvamamaja ees naaberküla autoparandajaga kohtudes selgub, et koju jõudsin läbi suure õnne. Konditsioneeriga sama laagri või rihma või jumal teab mis asjanduse, mis kokku jooksis, taga on ka generaator ja aku ei lae enam. Sõit oli ilmselt piisavalt lühike, sest akutuluke armatuurlaual põlema ei läinud. Veel. Igatahes on auto nüüd naaberkülas reanimatsioonis. Näis, kas puhutakse hing sisse või mitte.