Eile tähistati Kuusalu suurejooneliselt Veljo Tormise 85. sünnipäeva. Ikkagi siinmail sündinud mees. Laulu- ja tantsupidu päeval, Metsatölli kontsert õhtul. Tormis ja Metsatöll ju vanad sõbrad. "Raua needmine" ja kõik need teised lood.

Metsatölli fänn ma pole, aga kuna mul oli tasuta kutse, siis käisin vaatamas. Kõrvad kumisevad siiani, sound oli ikka selline, et lava ees tundsin kõhus lööklaineid. Aga mujal polnud ka mõtet seista, rahvast oli jube vähe ja tagapool tekkis imelikult hõre tunne.

Aastatetagune paraadfoto internetist. Praeguseks on töllid kõvasti kosunud.

Eks nad ühed karvased kujud on. Kusjuures, selle kõige kenamate, laines juustega karvase olid nad lavasügavusse trummide taha ära peitnud. Sain alles poole kontserdi peal aru, et neid pole mitte kolm, vaid neli :) Aga teevad oma asja hästi.

Ja jube popid on nad ka, eriti noorte seas. Lava ees kargasid peamiselt koolilapsed. Muu naabrite 7aastane tirts, kes just äsja lasteaiaga ühele poole sai, viskas isa kukil istudes näppu nii et vähe polnud. "Esimest korda elus on rock-kontserdil. Mina ei tea, kuidas ta seda oskab," oli papa nõutu. Aga õnnelik ka - vahva ju!

Üks ilus laul on Metsatölli repertuaaris kindlasti, kaver Heli Läätse kunagisest hitist, kui ma ei eksi.