Raske on sellest kirjutada, aga nii on. Meie väike pere siin Mäe-Toomal on nüüd kaheliikmeline - mina ja Vaska.

Unustasin Liisu üheks ööks kogemata õue ja rebane kasutas juhust. Külavanem leidis kadumisjärgsel hommikul kiviviske kauguselt mu köögiaknast selle, mis temast järele oli jäänud. Ei tundnud Liisut ära. Sellest järgmisel päeval hakkas ta küla vahel küsima, kellel kass kadunud on. Läksin siis Liisut koju tooma, et maha matta, aga polnud seal enam midagi, ainult väike peotäis karvu.

Hüvasti, Liisu! Olgu sul seal teisel pool vikerkaart ilus elu. Kassidel pidavat neid ju üheksa olema ...

Vaska peab nüüd üksi magama. Ja mina ka.