Täna õhtul käisin mälumängus. Enne kodust lahkumist keerasin lukku talli uksed ja vajutasin tabasse kuuri oma. Nii nagu alati.

Mängisime hästi, kuigi täna jäi üsna mitu õiget vastust lauda - arutasime, aga kirja panime vale. Kogu sarja (algas novembris, igas kuus kuni siiani üks mäng) kokkuvõttes saime 38 võistkonna hulgas 13. koha. Pole paha, eks ju :)

Koju tulles tõdesin mõningase üllatusega, et olin toaukse lahti jätnud. Ja mitte pelgalt lukust lahti, vaid avali, lausa kutsuvalt ristseliti. Sisemine uks oli õnneks kinni. Aga mitte lukus, lihtsalt kinni tõmmatud.

Kassid ja kogu muu hirmväärtuslik vara oli aga vaatamata "hajameelsuse tipule" toas alles, koer kuudis ka. Pole vist mõtet seda vahejuhtumit oma meeskonnakaaslastele mainida, peavad äkki peast nõrdaks ega võtagi mind enam mansasse.