Raamatuni jõudsin, koperdades netiavarustes juhuslikult otsa Valsbergi tekstile, mis rääkis sellest miks töötu hindu elab muretumalt kui töötav eestlane.
Sama juhuslikult sain selle raamatu samal päeval ka raamatukogust. Sel ajal kui ma lugemissaalis aega parajaks tegin, tuli inimene, kelle jaoks see raamat teisest raamatukogust tellitud oli, ja ütles, et ei soovi. Kuna mina olin seda ennist just küsinud, antigi teos mulle.
Natuke eriliseks teevad selle raamatu võrreldes teistega CD-plaat Valsbergi ja tema sõprade kirjutet-esitet muusikaga (Indigolapsed - selle bändi nime olin ma varem kuulnud) ning teksti illustreerivad karikatuurid. Muusikat ma ei kuulanud, kaldun arvama, et eelistan teistsugust.
Pisut vastuoluliseks tegid mu jaoks raamatu autori arutlused hingerännaku droogide ehk siis peamiselt taimsete - kuid mitte ainult - narkootikumide (ka LSDst oli pikalt juttu) üle. Ja juttu oli neist päris pikalt. Jah, alkohol on lubatud ja reklaamitud, aga sellest hoolimata arvan ma, et narkotse ei peaks legaliseerima. No mõelge, kui inimeseloom ei oska viinagi mõistusega juua, siis mis saab, kui ta sinna otsa veel kanepit ja seeni manustama hakkab? Sellest kujuneks üsna ruttu pidu hullumaja puhvetis :)
Ühekülgselt (et mitte öelda pooldavalt) oli see narkotsiteema Valsbergil kirja pandud. Viis lehekülge poolt ja üks lause hoiatust. Et tuleb ikka teada, miks, milleks ja kuidas kasutada. Nojah, viinapudelil (või oli see suitsupakil?) on ka vist kiri peal, et selle sisu mõjub suust sisse kallatuna tervisele kahjustavalt ... Aga olgu, tema raamat, tema jutt. Toimetajatöö kallal tahan ka natuke norida. Lugedes sain ma selgelt aru, milline tekstiosa oli tulnud autori sulest-südamest ja milline kirjutatud justkui kellegi teise käega. No ma ei mõtle, et Valsberg midagi kusagilt päris otseselt maha kirjutas, aga oli selgelt näha, kus ta kellegi teise teksti "kinni" jäi. Eelkõige puudutab see just erinevate asjade ja nähtuste tausta ja teooria selgitamist. Isegi mõned näited olid Valsbergil sellised, mida olen kohanud teiste autorite tekstides. Mina oleksin toimetajana karmim olnud ja palunud teksti ümber kirjutada. Sest tõesti, tema enda tekst on väga hea - eluline ja humoorikas ja hästi loetav.
Aga üldiselt jäi mulle sest maailma-, sise- ja elurännakute raamatust sümpaatne mulje. Kujunduselegi annan viis punkti viiest :)