Reia sündis seitse aastat tagasi minu talli taga koplis. Ühel aprillikuu varahommikul, kui olin hobused juba välja viinud. Möödunud kevadel müüsin ta ära ja nüüd on tal endal varss, täkk, hõbemust nagu Reia isegi. Temast loodetakse kasvavat võimas sugutäkk. Praegu on ta aga päris titt, ühekuune, ja justkui ema külge kleebitud.


Sõidan küll Kuusallu või linna sõites alati Reia uuest kodust mööda, aga pole peatuda tahtnud. Olen kartnud, et süda läheb härdaks. Eile siis käisin viimaks teda ja tema varsakest vaatamas. Fotograafist sõber oli ka juhuslikult kohal ja tegi mõned klõpsud.

Reial mu jaoks eriti tähelepanu ega aega ei jagunud. Päev varem oli täkk, too raudjas, karja toodud ja tal oli tegu, et isandat endast ja varsast eemal hoida. Paistis küll, et mära indleb ja peaks meessoosse sõbralikult suhtma, aga ju siis polnud õige aeg. Igatahes saab sellest imekenast täkust tema järgmise varsa isa.

Kohe-kohe peaks märakarja sündima veel üks varss, siis on neid kokku neli. Kõrvalkoplis elavas teises karjas on ka üks suurem, juba mõnekuune varss sehkendamas.