Tirr-tirr, tiriseb telefon.
- Jaa, Aive kuuleb. (Torust kostab kaugeid meeshääli, millest üks pärib, millal Evelin tuleb, ja teine vastab midagi, millest ma aru ei saa.)
- Eee ... Halloo! (Seda hüüan siis mina, nende meeshäälte vahele.)
- Ah, jah ... (Justkui pisut ehmatades.) Tere! Mina olen see ja see ja helistan teile presidendi kantseleist.
- Tere-tere! (Issand, kas neile on lõpuks ometi meenunud, et nad on mind aastate kaupa vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsumast unustanud ja tahavad nüüd asja siluda?)
-  Teil on seal toredas Maalehe veebis üks selline tore uudis, et Berliini koerad jäid narkomaanide ekskremente süües pilve.
- No jaa ... (Ehh, polnudki kutse ...)
- Kas need on Berliini koerad selle uudise juures oleval fotol?
- Ei, kindlasti mitte. Ma usun, et foto on pärit meie fotopangast. Illustreeriv.
- Te siis ei tea, et need koerad seal on presidendi koerad?
- Ei, ei tea ... (Presidendi koeri ma tõesti nägupidi ei tunne, ausõna.)
- Aga vaat on. Palun võtke see pilt sealt ära ja öelge fotograafile edasi, et ta edaspidi oma pildid korrektselt allkirjastaks. (Tuut-tuut-tuut.)

Mis seal's ikka, vahetasin pildi ära. Nüüd ma vähemalt tean, millised presidendi koerad välja näevad :)