Skip to main content
Mu tööandja otsib kahte uut töötajat: veebi arendusjuhti ja digilehe toimetajat. Kuulutustes, mis saadeti e-postiga laiali ka kogu firma töötajaskonnale, on kenasti kirjas, millise tööga tegemist. Vallandus huvitav arutelu.

Kolleeg nr 1: Aga milline on palk?

Kolleeg nr 2: Mehele 1200 bruto, naisele 1000.

Personalijuht: Palk ei sõltu sellest, kas võtame tööle naise või mehe. Täpsem number ja pakkumine on aga juba töövestluse teema.

Kolleeg nr 1:  Mu meelest on tähelepanuväärne see (laiema fenomenina), et alajaotuses "mida pakume" tõstatub motiveeriv töötasu aina vähem ja vähem teemana. Need kaks konkreetset kuulutust kinnitavad seda reeglit laiemalt (ükskord töötasin enam-vähem kõik ajalehenumbris olnud töökuulutused läbi). Pakutakse meeldivaid kolleege, lahedat atmosfääri, unikaalseid kogemusi ja vapustavat eneseteostust, kuid palka isegi ei mainita.

Kolleeg nr 3: See on üldine tendents. Isegi müügikuulutustes häbenevad inimesed müüdava asja hinda mainida. Aga kui juba "pehmetele väärtustele" nii ägedalt rõhutakse, siis tuleks kehtestada kord, et supermarketi kassas saaks ka unikaalsete kogemuste, vapustava eneseteostuse ja laheda atmosfääriga maksta.