Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Pühapäeval helistas klassiõde, kelle suvekodu on Pedaspeal. Et tema tädipojal, kes juba tükk vana inimest, varvas kangesti valutab. Juba kuu aega, iga päevaga aina hullemini. Ja punane on ka, justkui mädanema tahaks minna tasapisi. Perearst käskinud joodisalvi peale määrida. Paks on see mees, seda mäletan ma juba vanast ajast. Ja suhkruhaigus öeldi tal ka olevat. Laupäeval kutsusid lähedased kiirabi, sest haigel inimesel olnud nii paha, et arvas end ära surevat. Pilku peale visates tuvastati noroviirus ja noomiti läbi - mispärast kiire abi birgaadi sellise tühise ja iseeneses mööduva asjaga tülitatakse. Kuna varbavalu vaibumise märke ei näidanud, otsustas klassiõde minult kui inimeselt, kelle arstidiplom kasutult kapis vedeleb, küsida, mida teha. Lamp lõi mul peas põlema juba poole jutu peal, kui omavahel ühendusid suhkruhaigus, punetav ja valutav varvas. "Kirurgi juurde tuleb minna. Ja oodata ei maksa. Ei perearsti saatekirja ega kolmekuulist ootejärjekorda. Mingu kasvõi ...

Facebookis aset leidnud vestlus. Aga nii hea, et väärib siiagi kopeerimist. Sõbranna M: "Kui ma eile õhtul Snelli pargi rattateel esiratast pidi täpselt rehvi laiusesse prakku sõitsin ja aegluubis pikali heitsin, lendasid rattakorvis olnud sibulad ja kilo liha päris hästi, ainult veidi jäi tiigist puudu. Prantsuse turistide silmad läksid suhteliselt suureks, tõesõna. Aga ise jäin täiesti terveks. Ainult seda ei saanud teada, kui sügav see Snelli tiik siis on? Üks mööduv prints aitas pärast isegi ratta keti tagasi pääle panna. Pakkusin talle sibulat, aga ta loobus. Oli tore õhtu!" Mina: " Sa oled ikka imeline! Mina heidan sellistes olukordades alati pikali ülehelikiirusel, kiiver peas. Ja mööduvad printsid ei satu minu juurde kunagi ..." Sõbranna M: " Äkki on asi selles, et su kiiver pole ühtlaselt lilledega kaetud?" Täitsa päriselt ja igapäevaselt kasutab ta seda kiivrit. Mina (arvuti taga omaette pobisedes): "Jah, ilmselt selles as...

Väljasõit rohelusse ehk Maalehe maalilaager. Inspiratsiooni ammutamiseks anti ette Vennaskonna laulutekst.   Sõbrad, ma mahun teile taskusse Ühel hommikul, kui ärkan,  taevas Päikest jälle märkan,  seda sama Päikest siin, mis paistis siis, kui sündisin, ja kui Päikesest jääb väheks, siis on öösel taevas tähed – unenägudesse sära, mille hommik katab ära. Rohkem tõesti ma ei taha, kui võiks olla pisut raha, mille eest saaks süüa, juua, sigarette koju tuua. Ja et oleks mõni sõber, kes ka siis, kui vahel nõder on mu vaim, ei põlgaks ära, tooks mu silmadesse sära. Sõbrad ma mahun teile taskusse, armastus mu südamesse! Mait Vaik "Maaliworkshopi ülesanne on vabalt lähtuda antud lauluteksti sõnadest ja luua selle põhjal maal. Selleks ei pea olema (aga võib olla) Vennaskonna austaja, kelle repertuaaris see lugu juba aastakümneid on olnud. Vaja on tunnetada selle teksti olemust ja visualiseerida see paberil. Lähenemisvõimalusi on mitmeid. Näit...

Meelike on väga armas inimene. Ja tema kodu ning puhkemaja täitsa tema nägu. FOTOD: Viltuvajunud majakeste asemele kerkis kuninglike vaadete ja stiilse sisustusega puhkemaja

Eilse päevatöö esimene pääsuke: üllatusi täis välikemps Loksa külje all Suurpea külas . Välikempsu arhitektuuriline eeskuju asub Kanadas Prints Edwardi saare lähedal Panmure'i laiul. Foto: Wikipedia

Just nii lahkelt - avala naeratuse, kuuma kohvi ja värskete maasikatega - võttis Meelike täna hommikul Leesikalda puhkemajas vastu Maalehe fotograafi. Mina olin ka kaasas. Keegi pidi ju pilti tegema sellest, kuidas fotograaf pildistab. Pärispea poolsaarel asuvas Kärka puhkemajas käisime samuti. Ja mis neist külaskäikudest sünnib, seda saab paari nädala pärast lehest lugeda.

Meil käis täna öösel karu külas. Sõna otseses mõttes - täitsa küla sees, Kura rannas, seal kus kiik seisab. Foto: Koerneeme Janek Väga suur uudis see siiski pole, sest selles kohas võib alailma rannaliival karujälgi näha. Aga kui tavaliselt suunduvad need piki randa neeme tipu (Karukivide) poole, siis nüüd oli mindud vana kalmistu ja Saalemi talu suunas ehk siis külasse sisse. Üksikud jäljed, ilmselt isakaru. Jahimeeste sõnul elab meie poolsaare väikestes metsades veel üks emamõmm kahe ja teine emand ühe pojaga.