Suurt edu toob ainult suur unistus koos suure tööga

Arvutist leitud pildid tuletasid meelde, et vahepeal sai sõber Ivo aastakese vanemaks. 55 on tal neid nüüd kogunenud. Tähistama kutsus ta sõbrad seda ümmargust tähtpäeva Toiduakadeemiasse. Kokkasime veerandsaja inimesega kokku viiekäigulise pidusöögi, milles igas roas leidus ka pisut veini. Soolaforelli-kalamarja ceviche  Sumarroca Cava Brut Reserva Võis ja veinis praetud krevetid koriandrimajoneesiga Brancott Estate Malborough Sauvignon Blanc Sibulasupp emmentali juustu kattega krõbesaia serveeringus Chateau Pauque Pinot Gris Pardikoib, ahjuköögiviljad, punaveinikastmega Lorgeril Mas Des Montagnes Terroirs D'Altitude Rouge Portveinine šokolaadikook kirsside ja jäätisega Weingut Höllerer Zweigelt Traubensaft Mina olin tegev teise roa juures krevettide rookijana. Täitsa tore oli neilt noaga prepareerides soolikat välja opereerida, töö sujus ludinal. Lõpuks õnnestus mul ka majoneesi valmistamise juures käsi valgeks saada. Iga toidu juurde pakuti kla...

Juba eile mõtlesin, et täna alustan. Ühega selle suve kodustest suurprojektidest. Ja nii ka tegin. Kuuri katus jooksis juba mitu aastat lahinal läbi, vihmaga ei tahtnud sinna puude järele minnagi - vaatepilt oli nii õudne. Alustuseks tegin kindlaks, et üks osa katusekatteplaatidest, pistu vähem kui pool, on täitsa heas korras. Need jätsin alles. Ülejäänu aga kraapisin maha. Metsapoolsed talade otsad olid täiesti pudedad, sest seal polnud üldse peale laudade mingit katet. Kui allaloobitud prahti lõkkeaseme juurde vedasin, tulin mõttele, et saen pudedamad talad vahelt välja ja need, mis väga hullud pole, jätan alles. Selgus, et alles jäi päris palju. Kaks tala saagisin ära poole pealt ja nende külge tekitasin lauast pikendused - et oleks midagi, mis laudiselauda kannaks. No ja siis otsisin oma lõputust lauatagavarast erineva pikkusega jupikes ja katsin talad taas laudisega. Umbes viis tundi kulus selleks kõigeks koos prahi äraveo ja tööriistade-redelite t...

Raske on sellest kirjutada, aga nii on. Meie väike pere siin Mäe-Toomal on nüüd kaheliikmeline - mina ja Vaska. Unustasin Liisu üheks ööks kogemata õue ja rebane kasutas juhust. Külavanem leidis kadumisjärgsel hommikul kiviviske kauguselt mu köögiaknast selle, mis temast järele oli jäänud. Ei tundnud Liisut ära. Sellest järgmisel päeval hakkas ta küla vahel küsima, kellel kass kadunud on. Läksin siis Liisut koju tooma, et maha matta, aga polnud seal enam midagi, ainult väike peotäis karvu. Hüvasti, Liisu! Olgu sul seal teisel pool vikerkaart ilus elu. Kassidel pidavat neid ju üheksa olema ... Vaska peab nüüd üksi magama. Ja mina ka.

Talv on selleks korraks läbi. Kevad mu meelest veel kohale jõudnud pole. On olnud paar ilusat ilma, üks isegi selline, et oleks tahtnud riided seljast visata ja terrassil päikese käes peesitada. Aga puid oli vaja lõhkuda hoopis. Talvel tegin päris palju toredaid asju, püüan meelde tuletada. Harjumaa meister N50 klassis. 79 suusatrenni ja võistlust, sõites 105 tunni ja 50 minuti jooksul 1181,9 km ning kulutades 54 099 kcal. Suured numbrid tunduvad. Tegelikult jäi talv mu jaoks lühikeseks, oleksin meeleldi veelgi suusatanud.  Üks viimaseid suusatrenne Kolgakülas. Päike ja rada nagu Alpides. Seadsin sügisel eesmärgiks suusatada kolm maratoni. Sõitsingi - Austrias täispika Dolomitenlaufi (42 km), Eestis Tartu poolmaratoni (31 km) ja iseendale korraldatud kohaliku  Kolgaküla maratoni (40 km). Viimasel olin ainus võistleja, aga vaatamata sellele oli mul raja ääres joogi- ja söögipunkt, kus regulaarseid peatusi tegin ja ennast toitsin. Et ik...

Jeerum-jeerum, kuidas mul müts sedasi kohlus peas saab olla :) Oma arvates sätin nagu küll, aga kuklasse ja pealaele ei näe ikkagi. No oli mis oli, aga ära ma sõitsin. Ning võitsin. Esikoha ja kuldmedali. Viimane ei olnud küll teab mis raske - Kuusalu valla meistrivõistlustel olin oma vanuseklassis taas ainus võistleja. Nagu varasematelgi aastatel. Kuid siiski - sõitsin 1,5 km rajal välja päeva kiireima aja .  Vabariigi aastapäevale järgneval päeval toimus see võistlus. Ajal, mil pool Eestimaad vihast sisises. Sest EV100 kontserdi programm oli selline nagu oli. Sisisegu. Mina suusatan. Kaks nädalat hiljem võitsin taas meistritiitli, esikoha ja kulla, seekord Loksa linna meistrivõistlustel. Osalejaid olid täpselt nii palju, et peaaegu kõik said medalid.  Vaid meesveteranide II vanuseklassis jäi üks inimene ilma. Minu sõber päästja, kellest ma paar aastat tagasi Maalehte loo kirjutasin. Natuke kahju oli tast. Aga diplom ja šokolaad anti õnneks tallegi.  ...

Eile oli õnnelik päev, kohe tõesti õnnelik. Sõitsin Tartu Maratoni lühikest distantsi (31 km) elu parimate klassikasuuskadega. Nagu lennukid olid, ausõna. Igal laskumisel jätsin selja taha hea hulga inimesi, kes keppidega hoogu juurde lükkasid. Mina libisesin lihtsalt niisama ja puhkasin, küünarnukid põlvedele toetatud. Olin varakult kohal, sain hea stardikoha valida - kolmandasse ritta. Tagantjärele võin öelda, et alguse sõitsin liiga ettevaatlikult. Oleksin võinud kohe täiega panna, jõudu oli. Kuna ma aga rada ei teadnud, pelgasin eesootavaid raskeid tõuse. Lõpuks selgus, et neid polnudki. Mõtlesin, et kui lõpetan kahe tunni ja kolmekümne minuti sees ning võistlejaterivi viimases kolmandikus, on väga hästi. Tavaliselt ma ju sedasi platseerun. Distantsi esimene pool, siis mul oli veel buff peas - tuul vihistas päris korralikult.  Tegelikult sõitsin kuus minutit aeglasemalt, aga lõpetasin esimeses kolmandikus. Finišijoone ületas lühemal distantsil 775 võistlejat, nei...

Tehtud. Suusamaraton Austrias Obertilliachis, maailma tõenäoliselt kuulsaima ja enim tiitleid kogunud laskesuusataja Ole Einar Bj ø rndaleni koduradadel. Suusastaadionil lehvis ka Eesti lipp. Legendi ennast ei kohanud, küll aga tundsin lennul Helsingist Münchenisse ära soomlasest olümpiavõitja Iivo Niskaneni, kes tõenäoliselt suundus sedakaudu Solveeniasse Planicasse järjekordsele maailmakarika etapile. Austrias oli muinasjutuline talv - parajalt külm, nii -10 kraadi ümber, ja rohke lumega. Laupäevane klassikadistants (mina seda ei sõitnud) toimus päikesesäras, aga õhtul kogunesid taevasse lumepilved ja hakkas sadama. Sadas terve pühapäevase võistluse aja, kohati üsna tugevasti. Natuke päikest nägime siiski ka rajal. Libisemise võttis lumesadu muidugi aeglasemaks, aga ega ma eriti kiiremini poleks jõudnud sõita ka. Lõpetasin ajaga 3:43:39.37 267. kohal. Kokku oli rajal 306 suusatajat, neist (minu jaoks üllatuslikult) ainult 35 naised. Naiste arvestuses sõitsin välja 28...