Fotoaparaat läks pesumajja. Miski sodi oli sensori peale tekkinud. Sadamarestoranis tehtud piltidel on paljudel, sõltuvalt ava asendist, mingid kaks laiku peal. Reedel saan pestud masina kätte. Rahakotist jälle mingi pea 40 eurot läinud. Lisaks pesule määriti mulle kaela ka vaateava kumm - olevat mugavam pildistada. No olgu, hea müügitöö. Ostsin.

Seniks on mul kasutada ühe sõbra vana aparaat Konica Minolta, millega kunagi pildistamist alustasin. Nii tuttav ja tore tunne oli seda kompaktset masinat käes hoida. Kasutasin teda toona päris pikalt, aga alles nüüd nägin, et aparaadiga saab ka videosid teha. Selle avastuse peale otsustasin, et hakkan "kinumeheks", nagu üks Võrumaa piimafarmer sedasama mulle fotoaparaadi laenanud sõpra, kõrgelt haritud filmioperaatorit ja fotograafi hüüab.

Olen juba stsenaariumide ja peategelaste üle mõtisklenud. Valikuvõimalusi on mitmeid. Kas esimesena astuvad liikuvas pildis üles kasvuhoones mühinal sirguvad tomatid, katteloori all külmast ilmast tekkinud juuremädaniku tõttu kiduvad kurgid või koer, kes kassi lõugade vahel nätsutab? Veel on võimalik valida tallis ja maja räästa all pesad sisse seadnud pääsukeste, enamasti unenägude maal elava paksu kassi või siis üleni sääskede meelevallas olevate hobuste vahel. Võin ka teha loodusfilmi, linnud siristavad praegu nii kenasti ja kõvasti. Tuppa kostab ära, pole vaja akent lahti tehagi.