Raudkull - üks. Kanakull (või kes iganes see oli, kes mu kanu noolimas käis) - kaks. Juba vanarahvas teadis, et kaks kolmandata ei jää. Nii oligi. Raudkull - kolm. Täna hommikul. Taas kivide juures köögiakna all. Õnneks see röövel (kõige levinum röövlind Eesti metsades, muide) kanade vastu huvi ei tunne. Teatmikud kirjutavad, et toitub väikestest lindudest. Mina nägin aga oma silmaga, kuidas ta väikese konna nahka pani. Nätsutas ja mängis teisega algul tükk aega nagu kass hiirega, siis tegi äkitsi noka nii laialt lahti, et ma kogu tema roosat sisemist ilu imetleda võisin, ja - klõnks! - läinud see konnake oligi.

Seekord olin juba targem ja sain sulestiku värvist (kõhualune helehall ja põikitriibuline) aru, et tegemist on emase linnuga. Isastel on kõhualune ruuge. Kuidagi väike oli see tänane raudkull, võib-olla noorlind, aga võib-olla lihtsalt miniatruurne isend. Mine sa tea :) Kui ma akna avasin, et teada pildile püüda, tegi kiiresti vehkat.