Eile õhtul laekus Vaska tuppa väga sagris välimusega, justkui oleks hakklihamasinast läbi käinud. Paremalt õlalt suur hulk karvu puudu, üks käpp jube porine, silmis räsitud pilk. Oh Oodu-Oodukene, sa oled jälle Vaskat oma lõbuks mööda õue ringi lohistanud, leidsin ma kohe süüdlase. Aga võta näpust, eksisin! Täna hommikul hobuste juurde minnes märkasin, et terve külatee hobusekopli värava joonel on Vaska valgeid karvu täis. Järelikult pidasid kassid omavahel lahingut. Kaotajaks, arvestades katkutud välimust ja laialipaisatud karvade hulka, jäi seekord siis minu Vaska. No pole hullu, kasukas kasvab ajapikku uus ja haavatud hingki taastub. Täna rallib kass juba taas vapralt õues ringi.