Huh, tehtud! Köögi kraanikausist saab jälle vett alla lasta. Jupsis see allalask juba pikemat aega, tohterdasin teist küll igasuguste erinevate torusiilidega, aga lõppkokkuvõttes pidin tõdema, et see on justkui raha kanalisatsiooni kallamine - abi ei miskit.

Juba üleeile tõin trossi välja, esialgu lühema ja peenema. Ajasin selle torusse ka, aga ei piisanud, ummistus püsis. Tundus isegi, et hullemaks läks. Täna katsetasin taas, seekord poole jämedama ja pikema, 10meetrise trossiga. Kaks korda ajasin selle lõpuni torusse, keerutasin, sikutasin ja sakutasin. Ei vandunud! ja sain ummistusest jagu, vähemalt suuremast osast. Tundub siiski, et kusagil toru lõpus, sinna kuhu tross ei ulatu, on veel pisuke takistus, kuid sellest peab torusiiliga jagu saama.

Ka teised mu naistuttavad on täna "torumehe tegemise" peal väljas. Üks õbluke hobusekasvataja andis teada: "Mina kangutasin kõhuli katlamaja põrandal seinast kipsi. Päris huvitav. Ei ole lihtne torumeeste elu, töökeskkond kuskil paisupaakide, katelde, filtrite ja ma ei tea mille kõige vahel on päris kitsas." Jaa-jaa, mul oli ka kraanikausi all jube ruumipuudus. Meesterahvas poleks sinna prakku kuidagi ära mahtunud (isegi kui torutööd jagavaid mehi siin võtta oleks). Naisele disainitud maja, mis teha :)