Pisut rohkem kui kuu aega tagasi pidasime üheksa-aastase vennapojaga vestluse, mida jõulude ootuses paslik meenutada.

- Ma kirjutan jõuluvanale, et ta tooks mulle arvuti, siis veel Maincrafti, selle mängu, tead ju küll, ja siis ...

Nimekiri muudkui pikenes ja pikenes.

- Sa pead siis küll endale rikkad vanemad otsima kõigepealt.

- Aga mis seos on vanematel ja jõuluvanal?

Ma olin hetkeks, ei, lausa kaheks või kolmeks, täiesti sõnatu. Üheksa-aastane, käib kolmandas klassis ja usub ikka veel jõuluvana! Kas koolis siis keegi polegi talle asja selgeks teinud?

Imestamise lõpetanud, pobisesin midagi nii ebamäärast, et raske on meenutada. Ilmselt midagi eriliselt tobedat. Oluline on see, et hoolimata minu kimbatusest jäi tema jõuluvana-usk alles. Oleks ikka olnud kole küll, kui mina selle purustanud oleks.