Skip to main content
Eilne õhtu kuulub nende kilda, millele võiks pealkirjaks panna "Ära iial ütle iial".

Valla aastapäevapidu. Algul mõtlesin, et lähen - ansambel Vanaviisi tekitas kiusatust -, siis jälle et mitte. Kuni üleeilseni, kui helistas üks Tammistu küla mutt ja ütles, et lähme. Mis siis ikka, mõtlesin ma, ja otsisin tantsukingad välja. Kokkulepitud tantsupartnerit meil kummalgi polnud, aga Heidi lubas, et keerutab minuga mõne poogna.

Läksime siivsa kahetunnise hilinemisega, et eeskavast - mis külapidudel alati pisut piinlikust tekitav on mu meelest - pääseda. Aga ehmatasime ikkagi - tõsiste nägudega inimesed istusid valgete linadega kaetud laudade taga, justkui kolhoosi lõikuspeol. Rahvamaja perenaine juhatas meile kolhooslaste seltskonnas kohad kätte ja ansambel tuli ka üsna pea lavale.

Ega me ennast pikalt paluda lasknud, suundusime vaat et esimeste taktide saatel tantsule. Heidi tahtis kohe alguses tantsuvõttes keerutama hakata, no nagu Kihnu mutid, aga ma keeldusin otsustavalt. Kuni viimase valsini. Täitsa hull värk, aga me tantsisimegi selle kahekesi ära, nii nagu valssi ikka tantsitakse. Ja väga mõnus oli! Tunduvalt parem kui mingi luuavarre alla neelanud pintsakus mehega mööda põrandat ringi tuiata. Mõtlesin küll, et selle nalja peale meid järgmisel peol enam uksest sisse ei lasta, aga rahvamaja-Kaisa tänas lahkumisel kättpidi ja ütles, et me olla olnud õhtu ilusaim paar :)

Oma senise elu kõige veidrama komplimendi sain ka sel peol. Üks noormees (loe: noor mees) palus mu tantsima, aga rütmitunnet tal polnud, kohe üldse mitte. Ma siis ütlesin, et kuule, meil ei tule see asi välja, ma lähen istun tagasi. Aga kus sa sellega! Kutt käratas mulle: "Sa juhi!" Korraldus võttis mu esimese hooga täitsa keeletuks, aga siis mõtlesin, et no olgu, ise tahtsid ... Jumal, see juhtimine oli nii raske töö, et kartsin tõsiselt, et mu sukatripid kargavad suurest pingutusest lahti :) Ja kui siis muusika lõppes, teatas kutt: "TUBLI!!!" Hea, et ma sealsamas keset tantsupõrandat naeru kätte ära ei surnud, ausõna. Poiss vaatas vist, et mul tuli imelik nägu pähe ja lisas ruttu: "Sul on ilus kleit!" Oli muidugi, mis siis, et hoopis seelik.