Skip to main content
Astusin esiuksest linnaliinibussi ja ulatasin läbi kassaluugi bussijuhile pileti lunastamiseks raha. "Tševo???" küsis roolikeeraja vene keeles, kulme soni noka alla kergitades. Mul polnud kahju, mängisin ka umbkeelset ja tõstsin ühe sõrme (mitte keskmise!) üles. Kehakeel töötas ja sain oma pileti kätte.

Aga mõtlesin ikkagi, et mida see "tševoo" küll tähendada võis. Arvas ta tõesti, et ma tahan osta saia või sealiha? Või ehk kümmet bussipiletit? Vanasti sai jah talonge patakaga osta, ka bussijuhi käest. Aga nüüd on ju tunnipiletid, mis automaadist välja prinditakse. Minuga koos ei sisenenud eesuksest mitte kedagi. Ehk pidas see soni mind veidrikuks, kes üksi kümne piletiga ühistranspordis tund aega mööda linna ringi rallida ihaldab? Ei tea.

Bussiga kesklinnas, otsustasin läbi astuda apteegist, et oma tervisespordiga traumeeritud põlveliigesele pisut liigeskõhre toitvaid aineid osta. Silmitsesin mõtlikult riiulile laotud ravimikarpe, kui lähenes noor proviisor. Darja nimeks, nagu hiljem selgus. Uuris, mida ja milleks ma soovin ning soovitas hoopis üht teist, kuigi sama toimeainega preparaati teiselt riiulilt. Sibas ise kiiresti uue riiuli manu, aga ravim oli kahjuks otsa lõppenud. Nullseisu näitas ka arvuti. "Pärastlõunal tuleb kaupa, helistage ja küsige, kas seda ravimit tuli," julgustas neiu ning andis mulle visiitkaardi.

Ei viitsinud helistama hakata, läksin tööpäeva lõpetanuna nagunii apteegi uksest mööda ja astusin sisse. Darja ootas mind, ravimikarp letil. Hoolimata sellest, et ilmselt olin ma selles rohupoes juba oma esimesel külastusel olnud tol päeval umbes viiesajas klient.

"Ah et peab ikka jooksma, hoolimata sellest, et põlv valutab," ütles ta mulle naeratades. Ja mina mõtlesin: "Püha issa ristike, kas mulle on tõesti suurte tähtedega LOLL otsaette kirjutatud?" Sest seda ma ju tegelikult olin, kui Kõrvemaa maratoni järgsel päeval neljatunnisel kestvusorienteerumisel (rogainil) käisin ja oma niigi vigasele põlvele päris kõvasti liiga tegin.

Nojah, ravimi sain kätte ja toreda emotsiooni pealekauba. Darja oli nii lahke ja armas.

Apteegis ma ravimikarpi ei vaadanud, kodus aga hakkasin uurima. "Vivania sisaldab hüaluroonhapet, mis tasandab kortse ja muid naha vananemismärke. Hüaluroonhape on elusorganismile omane aine, mille süntees vananedes väheneb. See omakorda vähendab naha veesidumisvõimet. Nahk kaotab elastuse ja sileduse, mille tulemuseks ongi kortsud. Hüaluroonhape tõstab naha veesidumisvõimet ja niisutab nahka seestpoolt, suurendab naha elastsust ja silub kortse," lugesin ma karbilt.

Väga tore ju, kui põlvehäda ravimine ka naha nooreks ja kortsuvabaks muudab :) Lihtsalt pisut kummaline, et erinevates riiulites on sama toimeainega (hüaluroonhape) preparaatidel peal täiesti erinevad kirjad. Liigeshaiguste riiuli purgil pole sõnagi kortse kaotavast toimest ja kosmeetikariiuli toote tutvustus ei ütle midagi preparaadi mõju kohta liigestele. Ometi on mõlemal olemas mõlemad toimed. Arstiharidus võimaldab mul sellest lihtsast asjast kenasti aru saada, aga miks on asi n-ö tavalisele ravimitarbijale segaseks tehtud? Võiks ju vabalt kirjutada, et hüaluroonhape "tapab kaks kärbest ühe hoobiga" - ravib põlved ja silub kortsud. Müügiedu tõuseks kahekordseks, surmkindlalt.