Laupäeval käisin sünnipäeval. Meie mälumängumeeskonna Tarmol täitus poolsada eluaastat.
Teadsin küll, et ta nooruses kõvasti sporti teigi, aga ikkagi tuli fotosid vaadates üllatusena, et nii kõvasti. Tema käis Loksa koolis ja mina Kose omas. Täiesti kindlalt kohtusime me juba enam kui 30 aastat tagasi staadionil või krossirajal, aga ma üldse ei mäleta teda. Imelik.
Minu klassivend Priitu, kes ka omal ajal kõva spordipoiss oli, Tarmo igatahes mäletab.
Ja veel üks aus ülestunnistus - kui Tarmo kõhnem ja lehvivate lokkidega noorusaegne versioon mulle praegu tänaval vastu jalutaks, siis ma teda ära ei tunneks. Ausõna.
Teadsin küll, et ta nooruses kõvasti sporti teigi, aga ikkagi tuli fotosid vaadates üllatusena, et nii kõvasti. Tema käis Loksa koolis ja mina Kose omas. Täiesti kindlalt kohtusime me juba enam kui 30 aastat tagasi staadionil või krossirajal, aga ma üldse ei mäleta teda. Imelik.
Minu klassivend Priitu, kes ka omal ajal kõva spordipoiss oli, Tarmo igatahes mäletab.
Ja veel üks aus ülestunnistus - kui Tarmo kõhnem ja lehvivate lokkidega noorusaegne versioon mulle praegu tänaval vastu jalutaks, siis ma teda ära ei tunneks. Ausõna.
 |
| Foto: Siim Aksel (Tarmo poeg) |