Öö oli väga kummaline. Õhtul tavaline torm, mis tund-tunnilt hoogu kogus. Kell 23.30 ärkasin kohutava kolina ja ulgumise peale. Nagu rong oleks ümber maja ringi kihutanud. Iga iiliga ikka kiiremini ja kiiremini. Pool minutit pidas pausi ja siis uuesti, veelgi valjema mürinaga.

Paaril korral kuulsin ka kukkuvate puude raginat. (Hommikul aknast õue kiigates selgus, et õnneks oli aed kukkunud puudest puhas. Ju nad siis metsas maha sadasid.) Ja siis, umbes tunni möödudes, jäi kõik kuidagi väga äkitselt vaikseks. Nagu maailma lõpp oleks saabunud. Nii kummaline vaikus tekkis, et tükk aega ei saanud uinuda.

Loodetuul korraldas selle lärmi, teadis hommikul rääkida Erika, kes üle lahesopi naaberkülas Tapurlas samamoodi tuule möllamist kuulas ja hiljem tekkinud vaikuse üle imestas. Päris teisel pool lahte Loksal aga ei kuulnud inimesed midagi. Kas polnudki tuult või magasid sügavalt, mine võta kinni.

Aga jah, kui keegi iglusauna ihkab, siis telligu endale Maakodu. Võib juhtuda, et loosiõnn naeratab 😃

"Kuidagi kahvatud näete välja," kommenteeris üks sõber, kelle peal testisin, kas reklaam kutsub ajakirja tellima. Foto ja kujundus: Tiit Blaat/Liis Kirss/Ekspress Meedia